Tehisintellekt on kiiresti jõudnud igapäevaellu: juturobotitest kuni pildituvastuse ja soovitussüsteemideni. Euroopa Liidus reguleerib selle kasutamist tehisintellektimäärus, mille Euroopa Komisjon nimetab esimeseks tehisintellekti käsitlevaks õigusraamistikuks.
Neli riskitaset
Määrus kehtestab arendajatele ja kasutajatele riskipõhised reeglid. Tehisintellektisüsteemid jagatakse nelja riskitasemesse:
- Vastuvõetamatu risk – keelatud on süsteemid, mis on ilmseks ohuks inimeste ohutusele, elatusvahenditele ja õigustele.
- Suur risk – sellistele süsteemidele kehtivad enne turule laskmist ranged nõuded.
- Läbipaistvusrisk – näiteks juturobotiga suheldes tuleb inimest teavitada, et ta suhtleb masinaga.
- Minimaalne risk või riski puudumine – Euroopa Komisjoni sõnul ei kujuta enamik tehisintellektisüsteeme endast riski.
Ajakava
Euroopa Komisjoni andmetel jõustusid esimesed keelud 2025. aasta veebruaris ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelite (GPAI) reeglid 2025. aasta augustis. Läbipaistvusreeglid jõustuvad 2026. aasta augustis. Suure riskiga süsteemidele kehtivad ranged kohustused alates 2. detsembrist 2027.
Mida see tavakasutajale tähendab?
Peamine muutus on läbipaistvus: inimesel peab olema võimalik teada, millal ta suhtleb tehisintellektiga ja millal on sisu loodud tehisintellekti abil. Komisjon on koostanud ka vabatahtliku tegevusjuhendi tehisintellekti loodud sisu, sealhulgas süvavõltsingute märgistamiseks.
Mida see ettevõttele tähendab?
Kui sinu ettevõte kasutab või arendab tehisintellekti, kaardista, millisesse riskiklassi kasutusviis kuulub. Enamikule lihtsatele rakendustele erinõudeid ei kehti, kuid juturoboti puhul tuleb kasutajat teavitada ja suure riskiga valdkondades on vaja põhjalikku vastavushindamist.