Kas olete kunagi mõelnud, kuidas roheline muru või kirev lillemeri endale toitu teeb? Asi, mille üle paljud meist ehk kooliajal pead murdsid ja mis elus olulist rolli mängib, kannab nime fotosüntees. Selles blogipostituses seletame lahti, kuidas täpselt taimed päikeseenergia abil “söövad”.
Mis on fotosüntees?
Lihtsamalt öeldes on fotosüntees protsess, mille käigus taimed, vetikad ja mõned bakterid muundavad päikesevalguse keemiliseks energiaks. Selle protsessi käigus toodetakse glükoosi, mis on nagu kütus nende organismide jaoks. Samuti vabastab fotosüntees hapnikku, mida meie, hingavad olendid, vajame.
Kuidas fotosüntees töötab?
Fotosünteesi võlu seisneb taime lehtedes, mis on justkui minilaborid. Lehtedes asuvad rohelist värvi ained nimega klorofüllid neelavad päikesevalgust, töötades nagu päikesepaneelid. Kui päikeseenergia on neelatud, algab keemiline reaktsioon.
Taim võtab juurte kaudu mullast vett ja lehtede kaudu õhust süsinikdioksiidi. Need kaks komponenti muudetakse päikeseenergia toel glükoosiks (suhkruks) ja hapnikuks. Glükoos on toitainete allikas taimele endale, aga võib olla toiduks ka teistele organismidele, näiteks inimestele. Hapnik eraldub õhku ja on oluline komponent meie planeedi elutsükli jaoks.
Miks on fotosüntees oluline?
Ilma fotosünteesita oleks elu Maal täiesti teistsugune. Taimed on meie toiduahela alguses ja nende toodetud hapnik on hädavajalik enamiku Maal elavate olendite hingamiseks. Fotosünteesi protsess aitab ka süsinikdioksiidi taset õhus tasakaalustada, mis on tähtis võitluses kliimamuutuste vastu.
Järeldus
Kokkuvõttes on fotosüntees eluliselt tähtis protsess, mis muudab päikesevalguse toiduks ja tagab hapniku olemasolu meie atmosfääris. See on fantastiline näide looduse tõhususest ja majesteetlikkusest. Taimed töötavad vaikselt meie elukvaliteedi parandamiseks, mida me tihtipeale ei märkagi. Järgmine kord, kui jalutate pargis või imetlete lillepeenart, mõelge hetkeks nende väikestele rohelistele “tehastele”, mis pidevalt töötavad meie kõigi heaolu nimel.