Stress on keha ja meele reaktsioon, mis tekib olukordades, kus inimene tunneb end ohustatuna, ülekoormatuna või surve all. See võib olla tingitud nii füüsilistest kui ka emotsionaalsetest teguritest.
Stressi käigus vabaneb kehas hormoon nimega kortisool, mis valmistab organismi ette võitlus- või põgenemissituatsiooniks. Stressireaktsioonil on mitmeid füsioloogilisi ja psühholoogilisi mõjusid. Füüsiliselt võib stress põhjustada südamepekslemist, lihaste pinget, seedehäireid, peavalusid ning muid ebameeldivaid sümptomeid. Psühholoogiliselt võib stress põhjustada ärevust, ärrituvust, keskendumisraskusi, unehäireid ja meeleoluhäireid.
On oluline mõista, et stressi kogemine on normaalne ja loomulik reaktsioon, kuid pikaajaline või krooniline stress võib olla kahjulik tervisele. Seetõttu on oluline õppida stressiga toime tulema ja seda vähendama.
Stressi juhtimiseks on mitmeid strateegiaid. Need hõlmavad tervisliku eluviisi säilitamist, nagu piisav uni, tasakaalustatud toitumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus. Lisaks võivad abiks olla stressi leevendavad tehnikad, nagu sügav hingamine, lõõgastus- ja meditatsiooniharjutused ning regulaarne kehaline tegevus. Samuti võib olla kasulik osaleda stressijuhtimise programmides või pöörduda professionaalse abi poole, nagu teraapia või nõustamine.
Stressi kohta saate rohkem teavet usaldusväärsetelt tervise- ja psühholoogiaallikatelt ning meditsiinikeskuste või psühholoogide veebisaitidelt. Oluline on mõista, et iga inimene kogeb stressi erinevalt ning erinevad meetodid võivad erinevatele inimestele sobida.